Eesti Kogelejate Ühingu põhikiri

EESTI KOGELEJATE ÜHINGU PÕHIKIRI

 

I ÜLDSÄTTED

1. Eesti Kogelejate Ühing (edaspidi Ühing) on mittetulundusühing, mis ühendab vaba tahte alusel kogelevaid inimesi ning nende probleemidega kokkupuutuvaid inimesi ja juriidilisi isikuid.

2. Ühingu põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. Ühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

3. Ühing on juriidiline isik oma pangaarvete, pitsati ja sümboolikaga.

4. Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest ning käesolevast põhikirjast.

5. Ühingu administratsiooni asukoht on Toompuiestee 10, 10137 Tallinn, ning Ühingu tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariik.

6. Ühing on asutatud 17. novembril 1993.

II ÜHINGU EESMÄRK, ÜLESANDED JA TEGEVUS

7. Ühingu tegevuse põhieesmärkideks on kogelevate inimeste ühendamine, nendele

suhtlemisvõimaluste, ravi ja sotsiaalse rehabilitatsiooni tagamine, samuti nende õiguste ja huvide kaitsmine.

8. Ühingu ülesanded on:

1) vajaliku informatsiooni viimine inimesteni, kes kogelevad;

2) suhtlemisvõimaluste loomine Ühingu liikmetele omavahel ja teiste inimestega;

3) kogelevate inimeste olemasolu ja nende probleemide teadvustamine ühiskonnas ning positiivse avaliku arvamuse kujundamine kogelejatega seotud küsimustes;

4) kogelusravi, rehabilitatsiooni ja teadusuuringute võimaluste loomine ning toetamine;

5) kogelejaid ja kogelust puudutava informatsiooni ja statistika kogumine ning üldistamine;

6) kontaktide loomine ja säilitamine teiste analoogsete organisatsioonidega Eestis ja väljapool Eestit ning koostöö nendega.

9. Oma ülesannete täitmiseks Ühing:

1) korraldab koosolekuid, konverentse, seminare, koolitusi, teabepäevi, samuti heategevaid ja muid üritusi;

2) annab välja trükiseid ja audiovisuaalseid programme;

3) koordineerib ja vajadusel organiseerib piirkondlike eneseabi-gruppide tööd.

Nimetatud grupid ei ole juriidilised isikud;

4) arendab muud tegevust, mis ei ole vastuolus käesoleva põhikirja ja kehtiva seadusandlusega.

ÜHINGU LIIKMESKOND

10. Ühingu liikmeks võib olla iga füüsiline ja juriidiline isik, kes tunnistab ja täidab käesolevat põhikirja. Ühingul on liikmed ja auliikmed ehk patroonid.

11. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab Ühingu juhatus taotleja kirjaliku avalduse alusel 10 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast.

12. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.

13. Liikmelisust ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada.

14. Ühingu liikmel on õigus avalduse alusel ühingust välja astuda igal ajal.

15. Ühingu liikme väljaarvamise otsuse langetab Ühingu juhatuse esildise alusel üldkoosolek, kui ühingu liige ei ole kahe aasta jooksul üles näidanud huvi Ühingu töö vastu ega osa võtnud Ühingu üritustest.

16. Ühingu auliikmed ehk patroonid kinnitatakse Ühingu liikme või liikmete ettepanekul üldkoosolekul. Patrooniks võib olla Eesti Vabariigi või välisriigi kodanik, kellel on märkimisväärseid teeneid kogelejate aitamisel.

17. Kõigil Ühingu liikmetel on õigus:

1) osaleda hääleõiguslikena üldkoosoleku töös ning valida ja olla valitud Ühingu juhtorganitesse;

2) esitada ettepanekuid Ühingu tegevust puudutavates küsimustes;

3) osaleda Ühingu kõigil üritustel ja tegevustes;

4) saada informatsiooni Ühingu tegevusest;

5) Ühingust välja astuda.

18. Ühingu liikmed on kohustatud:

1) järgima Ühingu põhikirja;

2) täitma Eesti Vabariigis kehtestatud seadusandlust ning Ühingu juhtorganite poolt oma pädevuse piires tehtud otsuseid;

3) hoidma ja kaitsma Ühingu mainet;

4) juhtorganitesse valituna võtma aktiivselt osa nende tööst;

5) kasutama Ühingu varalisi vahendeid säästlikult ja heaperemehelikult Ühingu põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks.

ÜHINGU JUHTIMINE JA STRUKTUUR

19. Ühingu kõrgemaks juhtorganiks on Ühingu üldkoosolek. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus omal initsiatiivil vähemalt üks kord aastas või kui seda nõuavad kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva ning kokkukutsumise teates peavad olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aega ja koht ning päevakorra projekt.

20. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

21. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Ühingu liikmed.

22. Igal Ühingu liikmel on üks hääl.

23. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:

1) Ühingu tegevuse eesmärkide muutmine;

2) põhikirja muutmine ja kinnitamine;

3) juhatuse liikmete arvu otsustamine;

4) juhatuse valimine ja revidendi määramine;

5) juhatuse ja revidendi aruannete ärakuulamine ja hindamine ning aastaaruande kinnitamine;

6) sisseastumis- ja liikmemaksude suuruse määramine;

7) Ühingu ühinemise, jagunemise ning tegevuse reorganiseerimise või lõpetamise otsustamine;

24. Ühingul on juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatuse liikmete minimaalne arv on üks ja maksimaalne seitse. Juhatuse volituse aeg on 3 aastat. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele.

25. Juhatus on pädev lahendama kõiki Ühingu tegevust puudutavaid küsimusi, mis ei kuulu üldkoosoleku ainupädevusse. Juhatuse pädevusse kuuluvad:

1) Ühingu üldkoosoleku ettevalmistamine ja otsuste elluviimine;

2) liikmete vastuvõtmine ja liikmeskonnast väljaarvamise otsustamine;

3) kinnisvara käsutamine üldkoosoleku otsusel ja selles otsuses ettenähtud tingimustel;

4) eelarve kinnitamine ja selle täitmise jälgimine;

5) juhatuse liikmete määramine üldkoosolekul kinnitatud ametikohtadele;

6) liitudesse astumise ja sealt lahkumise otsustamine;

7) välissuhete korraldamine ja koordineerimine;

8) Ühingu sümboolika ja statuudi kinnitamine;

9) laenude võtmine ja andmine;

10) kontode ja arvete avamine krediidiasutustes, lepingute sõlmimine, töötajate töölevõtmine ja töölt vabastamine ning volikirjade väljaandmine.

26. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatus võib vastu võtta otsuseid lihthäälteenamusega.

27. Ühingu revident:

1) ei tohi olla Ühingu juhatuse liige;

2) on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees;

3) esitab tööaruande juhatusele tutvumiseks üks nädal enne kalendriaasta esimese üldkoosoleku toimumist;

4) omab õigust tutvuda revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ja saada juhatuselt vajalikku teavet;

5) omab õigust tõstatada Ühingu tegevust puudutavaid küsimusi juhatuses.

MAJANDUSTEGEVUSE ALUSED

28. Ühingu vara tekib:

1) laekumistest riigieelarvest, sealhulgas hasartmängumaksust laekuvatest summadest;

2) sisseastumis- ja liikmemaksudest;

3) annetustest, toetustest ja sponsorsummadest;

4) muust seaduslikust tulust, mis on vajalik Ühingu põhikirjalise tegevuse arendamiseks.

29. Ühingu varasid kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks.

30. Ühing vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga. Riik ei kanna varalist vastutust Ühingu varaliste kohustuste eest ega Ühing riigi kohustuste eest.

31. Ühing ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest ja liikmed ei kanna varalist vastutust Ühingu varaliste kohustuste eest.

32. Ühingu majandusaastaks on kalendriaasta.

33. Ühing peab seadusega sätestatud korras raamatupidamisarvestust ja tasub makse riigi- ja kohalikku eelarvesse ning esitab oma asukohajärgsele maksuhalduri kohalikule talitusele maksudeklaratsiooni.

34. Ühing ei jaga oma vara ega tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajatele, liikmetele, juhtimis- või kontrollorganite liikmetele ega eelloetletud isikute abikaasale, otsejoones sugulasele, õele, vennale, õe või venna alanejale sugulasele, abikaasa otsejoones sugulasele, abikaasa õele või vennale.

35. Ühingu halduskulud ei tohi ületada määra, mis on õigustatud tegevuse iseloomu ja põhikirjaliste eesmärkidega

36. Ühing ei maksa oma töötajatele ega juhtimis- või kontrollorgani liikmetele suuremat tasu, kui makstakse samasuguse töö eest ettevõtluses.

ÜHINGU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

37. Ühing lõpetab tegevuse üldkoosoleku otsuse alusel, halduskohtu otsuse alusel või kui liikmete arv on väiksem kui kaks.

38. Üldkoosoleku otsus Ühingu tegevuse lõpetamiseks on vastu võetud, kui lõpetamise poolt on hääletanud üle 2/3 liikmetest kahel järjestikkusel üldkoosolekul, mille vahe on vähemalt kaks kuud.

39. Likvideerimisel käivitub likvideerimismenetlus, mille viivad läbi juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti.

40. Ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud isikule või avalik õiguslikule juriidilisele isikule.

41. Ühing võib ühineda ainult teise mittetulundusühinguga. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.

42. Jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel vastavalt seaduses sätestatud korrale.

 

Andres Loorand, Eesti Kogelejate

Ühing MTÜ

juhatuse liige

21.03.2016