Kogelevatele inimestele mõeldud kognitiiv-käitumuslik grupiteraapia
Eesti Kogelejate Ühing koostöös Kaare ja Pruul psühhoteraapiapraksisega korraldab spetsiaalselt kogelevatele inimestele mõeldud kognitiiv-käitumusliku grupiteraapia. Ootame osalema inimesi alates 16. eluaastast. Grupp koosneb 8-10 inimesest ja seansid toimuvad 10 korral, ühel päeval nädalas, 2015. a septembrist detsembrini Tallinnas, Liivalaia 21 ruumides. Lisaks toimub eel- ja järelhindamine. (Täpsem aeg on veel selgumisel, aga arvatavasti teisipäeva õhtuti alates 15. September). Grupiteraapiat viivad läbi Eesti oma ala juhtivad spetsialistid, kliinilised psühholoogid-psühhoterapeudid Peeter Pruul ja Pille-Riin Kaare (http://kaarepruul.ee/).
Kui sa tunned piinlikkust või ärevust inimestega suheldes, mille tagajärjel väldid teatud kõnesituatsioone või sõnu ning tahad sellistest tunnetest ja käitumisest vabaneda, on grupiteraapia mõeldud just sinu jaoks. Kursuse maksumus on osaleja kohta 100 eurot (tegelik maksumus 400 eur). Registreerimine lõppeb 20. augustil. Registreerimiseks saada email aadressile kogelus@kogelus.ee ning selgita lühidalt kes sa oled, millised kõnesituatsioonid sind segavad ja millist abi sa loodaksid saada.
Mis on kognitiiv-käitumisteraapia (KKT)?
Kognitiivse teraapia töötas välja Aaron Beck 1960 ndatel, et mõista ja ravida depressiooni. Beck lähtus seisukohast, et inimesed töötlevad pidevalt informatsiooni, et mõista maailmas toimuvat. Enamasti aitab see meil maailmas toimuvat ette ennustada või seda mõtestada, kuid mõnikord teevad inimesed info töötlemisel vigu, hüppavad järeldustele ja saavad asjadest valesti aru. Kuigi eksimine on inimlik, võib inimestel välja kujuneda kallutatud informatsiooni tõlgendamine, mis võib olla kahjulik pikemas perspektiivis. Näiteks kui inimene tunneb ärevust, on see tõenäoliselt tingitud sellest, et ta ennustab ette tulevat situatsiooni ja arvab, et see ohustab teda kuidagi. Ärevus on seda kõrgem, mida rohkem inimene usub, et ennustus saab teoks, mida olulisem on situatsioon ja mida vähem inimene arvab toime tulevat situatsiooniga. Beck arvas samuti, et mõtted, emotsioonid, kehalised sümptomid ja käitumine on omavahel seotud. Näiteks äreva situatsiooni ees võib inimene tunda kõhus liblikaid, pulss tõuseb ja loomulikuks reaktsiooniks on olukorrast põgenemine. Selline vältimiskäitumine omakorda suurendab hirmu tulevaste situatsioonide ees. Üks osa KKT-st seisnebki käitumiseksperimentide läbiviimises, kus saadakse teada, kas ennustused täituvad või muretseb inimene ilmaasjata. Kokkuvõtlikult lähtub kognitiiv-käitumisteraapia ideest, mille kohaselt on meie emotsioonid ja käitumine seotud sellega, kuidas me oma kogemusi tõlgendame ja millise tähenduse neile omistame.
KKT ja kogelus
Inimesed, kes kogelevad, võiva olla ärevad kõnesituatsioonides ja omada negatiivseid mõtteid. Need mõtted võivad olla kogeluse kohta: “mul tuleb blokk”, “ma ei saa seda sõna välja öelda”; teiste inimeste reaktsiooni kohta: “teised naeravad mu üle”, “nad ignoreerivad mind” või selle kohta kuidas teised inimesed kogelejat näevad: “nad arvavad minust halvasti”, “nad arvavad, et mul on midagi viga”. Sellisel juhul inimene, kes kogeleb, läheb juba kõnesituatsiooni teatud emotsionaalse ja füüsilise pingega, mis toob kaasa veel rohkem kogelust. Samas võib inimene, kes kogeleb, ka midagi ette võtta, et situatsiooniga toime tulla: näiteks otsustab mitte rääkida, vahetab sõnu või ütleb midagi, mida alguses ei planeerinud. Selline negatiivne sisekõne ja kasutud toimetulekustrateegiad saavad käitumismustriteks, mis suurendava tulevikus veelgi ärevust, negatiivseid mõtteid ja mõjutavad seda, kuidas inimene tulevikus maailma tajub.
Mis toimub teraapias?
Teraapiaseanssidel arutatakse läbi konkreetseid olukordi, mil inimene end kas emotsionaalselt halvasti tundis või käitus viisil, millega ta ise rahule ei jäänud. Alustatakse olukorra kirjeldamisest: millal see juhtus, kus inimene sel hetkel oli, kas ta oli üksi või kellegagi koos, mida ta sel ajal tegi, mida ta sel hetkel märkas jne. Seejärel püütakse määratleda, milliseid emotsioone inimene sel hetkel tundis ning millised mõtted ja kujutluspildid tal sel hetkel peast läbi käisid. Seejärel püütakse süstemaatiliselt asitõendeid läbi uurides hinnata nende mõtete tõepärasust ja/või kasulikkust. Kui leitakse, et selles olukorras tehtud järeldused on põhjendamata, siis otsustatakse, mida võiks sellest lähtuvalt tulevikus sarnasesse olukorda sattudes teisiti teha. Kui asitõendeid kaaludes selgub, et olukorrale antud hinnang oli adekvaatne, saab mõelda sellele, kuidas tulevikus selliseid probleeme ära hoida või leevendada. Samuti julgustatakse inimesi läbi viima käitumiseksperimente, mille käigus pannakse ennustused proovile ja vaadatakse kui täpsed need on. Näiteks teeb inimene tahtlikku kogelust ja vaatab, millised on teiste reaktsioonid.
Kokkuvõtteks
Eesti Kogelejate Ühing soovitab soojalt võtta osa grupiteraapiast. KKT aitab inimestel, kes kogelevad, mõista kuidas nende mõtlemine mõjutab nende igapäevaelu ja kuidas rasketes kõnesituatsioonides efektiivsemalt hakkama saada. Kuidas olla paindlikum situatsioonide tõlgendamises ja käitumises. Kuidas arendada välja efektiivsemad probleemilahenduse strateegiad, kuidas rohkem abistavat sisekõne kasutada ja kuidas arendada välja elumuutvaid veendumusi. KKT grupiteraapias õpitu soodustab ka kõnetehnikate õppimist ja ellurakendamist, arendab üldist suhtlemisoskust.
Küsimused ja registreerimine:
