2017. a elluviidud tegevused:
2017. aastal toimus kokku 11 kõneravipäeva – 10 Tallinnas ja 1 Rakveres. Iga kõneravipäev on alanud aeglase ja sujuva kõne tehnikate meeldetuletamise ja harjutamisega. Seejärel on kohalolijad teinud ettekandeid, kasutades kõnetehnikaid. On arutatud erinevaid päevaprobleeme – eesmärgiks ikka harjutatud kõnetehnikate säilitamine igapäevakõnes. Ühingu uutele liikmetele on mõistagi tutvustatud ühingu senist tegevust.
Olulisel kohal on kogelusega seonduvate positiivsete ja negatiivsete kogemuste vahetamine ning analüüsimine ja lahenduste otsimine.
Suvekursusel osales 2017. a 28 inimest. Teatavasti on kogelevate inimeste jaoks keeruline just kõnetehnikate rakendamine igapäevases elus. Kolme päeva jooksul said ühingu liikmed aktiivselt suhelda. Tavaliselt on paljudele sellises suuremas seltskonnas rääkimine väga keeruline, ning teiste kogelejatega on väga hea harjutada kõnetehnikaid ja lihvida suhlemisoskusi. Suvekursus toimus kolmel päeval – esimesel päeval koguneti Munalaiu sadamas ning sõideti Kihnu saarele. Õhtul osalejad tutvusid omavahel. Teisel päeval toimus kõnetreening, kus harjutati oma häält kasutama. Koolitusel õpiti paremini tundma kuidas hääl tekib ja kuidas hääle erinevaid parameetried muuta. Õhtul toimus ekskursioon Kihnu saarel. Kolmandal päeval viidi läbi veel kõneharjutusi ja mängiti erinevaid seltskonnamängusid. Suvelaager andis kogelejatele väga hea võimaluse uues keskkonnas suhtlemist harjutada ning enesekindlust juurde saada.
Talvekursusel osales 35 inimest. Seekord toimus talvelaager Rootsis, kus kohtuti ka Rootsi kogelejate ühingu liikmetega. Talvepäevad kestsid kolm päeva. Esimesel päeval sõideti kruiisilaevaga Rootsi. Toimus koolitus teemal “Avalik esinemine”. Arutati ka tulevase “Nordic Meeting” ürituse programmi. Teisel päeval toimus ekskursioon Stockholmis ning kohtuti Rootsi koglejate ühingu liikmetega. Kolmandal päeva jõuti tagasi Eestisse, toimus lühike arutelu tuleviku plaanide osas. Suur osa ühingu liikmete omavahelisest suhtlemisest toimus mõistagi ka eraviisiliselt. Kõnehäirega inimesele on vahetu suhtlemine teiste sama puudega inimestega möödapääsmatult vajalik. Kogelejate omavahelist suhtlemisvõrgustikku, kust ka iga kell vajalikku nõu ja moraalset toetust saab, oleks raske üleval pidada ilma juriidilise ja autoriteeti omava organisatsioonita. Osad liikmed, kes elavad maapiirkondades soovivad
harjutada samuti kõnetehnikaid. Selleks oleme internetti üles laadinud kõneharjutused ja soovi kogelejad saavad Skype vahendusel neid harjutada.
Tihe vestlus käis ka EKÜ Facebooki grupis, arutati ürituste organiseerimise ja üldiste kogelust puudutavate teemade üle. Jätkus ka tavapärane infovahetus Euroopa kogelejate ühingute katusassotsiatsiooniga.
2017. aastal ühingus töötasusid ei makstud, juhatuse liikmed tegid oma tööd ühiskondlikus korras.