ESIMENE KVARTAL

Eesti Kogelejate Ühing (EKÜ) esitas Eesti Puuetega Inimeste Fondile hasartmängumaksu-projektina vormistatud alanud aasta tegevusprogrammi, mille alusel Fond eraldas EKÜle igapäevaseks tegevuseks rahalisi vahendeid.
20. jaanuaril korraldas EKÜ oma ruumis Eesti puuetega inimeste majas Tallinnas Toompuiestee 10 selle aasta esimese kõneravipäeva. EKÜ liikmed tuletasid meelde kõnetehnikaid, huvitavaid ettekandeid tehes harjutasid avalikku esinemist ja lobisesid niisama. Traditsioonilised kõneravipäevad toimusid aasta jooksul peaaegu igal kuul.
Eesti Töötukassa väljaantud puudega inimese teenindamist juhendavas infovoldikus olid ka EKÜ saadetud soovitused, kuidas suhelda inimesega, kes kogeleb. EKÜ esindaja osales ajurünnakul, kus arutati, milliseid teenuseid ja kuidas peaks töötukassa puudega tööotsijatele ja töötajatele osutama.

TEINE KVARTAL

Puuetega inimeste festivali puhuks trükivalgust näinud kogumikus „Puude taga on inimene“ ilmus ka Andres Looranna kirjalugu „Mi-mina kkk…ko-kogelen“. Raamatus saavad sõna erinevate puudeliikide esindajad, teiste hulgas ka raske insuldi üleelanud poliitik ja ajaloolane Mart Laar.
Juunikuise kõneraviõhtu special guest oli John Steggles, kogeleja Austraaliast. Mitmeid kõneravitehnikaid õppinud ja palju harjutanud mees, kes viimasel 10 aastal pole enam kogelenud, rääkis põnevalt oma tähelepanekutest ja kogemustest. EKÜ liikmed praktiseerisid inglise keelt.
10.-13. juunini Hollandis Lunterenis korraldatud X Ülemaailmsel Kogelejate Kongressil osalesid Eestist Hardi Sigus, Andres Loorand, Raul Isotamm ja Marko Marastu. Kuulati erinevaid loenguid, mida ja kuidas kogeluse vähendamiseks ja kõnelemise kergendamiseks teistes riikides tehakse, osaleti töötubades, kohtuti paljude sõpradega ning sobitati uusi tutvusi.

KOLMAS KVARTAL

Ühingu igasuvine kõneravilaager peeti juulikuu esimesel nädalavahetusel Vormsi saarel Rumpo Mäe talus. Hardi Siguse juhendamisel korrati üle ja harjutati aeglasel kõnel põhinevaid vilumisi, tehti lõbusat näitemängu ja pandi end proovile avalikus esinemises. Viljakaks kujunes ajurünnak, kus pakuti välja mitmeid häid ideid, kuidas kutsuda ühingusse uusi liikmeid ja motiveerida neid aktiivsemalt osalema organisatsiooni töös.
Loomulikult käidi vaatamas saare huviväärsusi.
Kõneravipäeval 18. augustil Rahvusraamatukogu taguses amfiteatris harjutati avalikku esinemist n-ö raskendatud tingimustes: suurem distants kuulajatega sundis tegema valjemat häält ning kehakeelde lisama kujundlikkust ja veenvust. Viimastel aastatel Inglismaal elanud EKÜ liige Maire Reier rääkis oma tööst ja elust.

NELJAS KVARTAL

20. oktoobril kogunes üle kümne EKÜ liikme Eesti Afaasialiidu Pesarimajja talgutele. Koristati krundi hoovi ja õueala. Seejärel maitsti talgutoitu. Päev lõppes kõneteraapiaga. Afaasialiidu juht Külli Roht on paljusid kogelejaid aidanud ja julgustanud ladusamalt kõnelema.
Novembri viimasel nädalalõpul oli Narva-Jõesuu sanatooriumis ühingu traditsiooniline talvine kõneraviseminar. Lavastaja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakõne õppejõud Anne Türnpu rääkis ja näitas, kuidas kõneaparaati parimal viisil rääkimiseks seadistada, kuidas hääl tekib ning kuidas häält efektiivselt kasutada, samuti, millised on mitteverbaalsed suhtlemisvõimalused ja kuidas suheldes end hästi tunda. Ta jagas igaühele ka individuaalseid soovitusi, mida konkreetselt teha, et kõnelemine kergem ja nauditavam oleks.
Aega jäi ka silmaringi laiendavate sõnamängude mängimiseks ja sotsiaalseks suhtlemiseks – seda tehti kõnetehnikaid kasutades! Kõik osalejad jäid talveseminariga väga rahule.